Dada e. Dadaism

Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal Śveitsi linnas Zürihis sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnike ja kirjameeste poolt. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega tavakodanik nii öelda rööpast välja lüüa, kuna nende arvates just see tavakodanik oli oma pasiivsusega sõja puhkemises süüdi.Võib öelda, et dada kunstivool oli sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus erivormides. Dada põhiline eesmärk oli inimeste sokeerimine. Esimene dada kunstigfalerii asutati 1917 aastal.

Kuulsamad kunstnikud:

Hans Arp (1887-1966) oli Saksa päritolu kunstnik kes, osales aktiivselt dada-liikumises. Hans Arpi tööd kasutavad dadale iseloomuliku nähtust nagu juhuslikkus.

Marchel Duchamp (1887-1968) oli Parantsuse-Ameerika kunstnik, kes kasutas oma töödes teisigi kunstivoole, aga need paistavad nagu paroodia nendele vooludele.

Näiteks Mona Lisa puhul joonistas ta lihtsalt reprole vuntsid ja habeme ette, mis tundub paljudele kindlasti kunsti rüvetamisena. Marchel Duchampi peetakse ikkagi üheks 20. sajandi olulisemaks kunstnikuks.

Hans Arp
"De la Famille des Etoile"

Marchel Duchamp
 "She's got a hot ass."

Koostas: Eigo

Kasutatud materjalid:

http://www.artnet.com/artists/hans-arp/
http://en.wikipedia.org/wiki/Dada
http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism
http://kunstiabi.weebly.com/dadaism.html
http://www.tcf.ua.edu/Classes/Jbutler/T340/SurrealismLecture.php

Naivism

Naivism on 20. sajandi alguses tekkinud primitivistlik kunstisuund, mille iseloomulikud jooned on lapselik detailirohkus ja perspektiivi-, anatoomia-, kompositsiooninõuete mitte järgimine. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast võimalust kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud.

Tegelikult on naivism ainus “-ism” (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline.

 

myrnamarinda
 "Caught red-handed" (Naivism)

 "A Holiday Celebration" (Naivism)

Koostas: Eigo

Kasutatud materjalid:

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naivism1

http://en.wikipedia.org/wiki/Na%C3%AFve_art

http://www.telavivcity.com/eng/events/26782/Naivism-A-Holiday-Celebration/Tel-aviv/

Abstraktsionism. 1910-1970

Abstraktsionism ilmus 1910-1920 aastatel ning arenes 1920-1930 aastatel. Üle Euroopa levis abstraktsionism 1930-1945 ning USA-sse levis 1940.

Teose loomiseks on kasutatud jooni, punkte, pindu ja värve. Neid omavahel kombineerides on saavutatud väga põnevaid tulemusi.

Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud  värviplätserdused, püütakse siiski  nende teostega  alati edasi anda mingit sügavamat mõtet.

Abstraktsionismil on välja kujunenud kolm põhisuunda:

  1)   Ekspressiivne abstraktsionism, samuti nimetatud kui lüüriline abstraktsionism - eesmärgiks on tunnete ja meeleolude väljendamine värvide, rütmide ja erinevate pindade abil. Tuntuimad esindajad on Vassili Kandinsky ja Paul Klee.

  2)   Konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism - väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm. Rajajaks olid Kazimir Malevitš ja Piet Mondrian.

  3)   Äärmuslik suund - siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.

      Vassili Kandinsky "Impressioon V Pompido"

       (ekspressiivne abstraktsionism)

       Kazimir Malevitš "Must ruut valgel taustal"

       (geomeetriline abstraktsionism)

     Piet Mondarian ''Trafalgar Square''

     (geomeetriline abstraktsionism)

 Koostas: Neenu

Kasutatud materjalid:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressiivne_abstraktsionism

http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism

http://et.wikipedia.org/wiki/Geomeetriline_abstraktsionism

http://kunstiabi.weebly.com/abstraktsionism.html

http://kunstiabi.weebly.com/kazimir-malevitscaron.html

http://kunstiabi.weebly.com/vassili-kandinsky.html

http://www.slideshare.net/ellenh2/abstraktsionism

http://kunstiabi.weebly.com/piet-mondrian.html

Ekspressionismi mõju ühiskonnale

Ekspressionismi mõjul suurenes revolutsioonide mõtteviis. Ühiskonnas arvati, et revolutsiooni abil saab muuta maailma.

Hingeliselt muutus inimeste elus palju. Rohkem hakati tähelepanu pöörama suhtlemisele ning hing mehhaniseerus. Usuti, et hing on aheldatud su keha külge ning selleks, et hinge vabastada, tuli kasutada kunsti ning ennast kunsti kaudu välja elada. Vaatamata kõigele sellele jäi hinge mõiste ikkagi ühiskonnas ebamääraseks. Samuti usuti, et revolutsioon on hinge aktsioon.

Ekspressionismi ajal vastandati ka palju eliiti ja heidikuid ning neil on suur vahe. Kui tänapäeva ühiskonnas üritatakse inimesi võimalikult võrdsetena hoida, siis ekspressionismi ajal oli väga tähtis see, kas sa kuulud eliiti või heidikute hulka.

Koostasid: Neenu, Margit, Ksenia ja Eigo

Kasutatud materjalid:

http://sinine.ehi.ee/~lkk/konspektid/maailmak/ekspressionism.htm